Ise mõeldud luuletus....
Nii kare on kurgus,
kui tahan öelda "Sind armastan."
Nii kuivad on silmad,
kui saadan sind uksel,
ja mu käed on surnud,
kui tahan kallistada Sind.

Tead, viimane kord mul ei jätkunud julgust,
tunnen, et see teeb meile haiget.
Ainus, mida ma kardan, on....avatust,
kuid see põhjustab Sulle piinavat kurbust.

Tajusin, et kurba viisi dirigeerivad Su südametuksed,
Su silmis nägin helkimas valu ning lootusetut ootust,
kui ma külmalt sulgesin Su järel kõik uksed.
See haavas mind, et ma ei suut Sulle näidata oma armastust.

Olid pettunud, kui ma äkki enam ei tulnud,
ma ei suut enam su pilku näha nii anuvat ja kurba.

kuigi see tegi haiget-sa ei saanud mu hellust tunda.

Sügaval sisimas mu verdtilkuv süda karjus,aga sa ei kuuld-Armastan Sind!
 Nutsin lõputult nähtamatuid kibedaid pisaraid kui ukse su järel sulgesin!
Kas sa siis ei märganud-mu silmis pisar, kui ei suut Sind armastavalt kallistada!
Tea!!! Seepärast ma enam ei tulnud........

Нравится 8