On inimesi, kes teevad su õnnelikuks ilma, et nad selle jaoks üldse midagi tegema peaksid. Piisab sellest, kui sa nende peale mõtled ja naeratus on näol. Ainult vahel on kahju sellest, kui nad ise sellest aru ei saa ja oma reaalse käitumisega kõik lörri ajavad. Ei, mitte käitumine ei ole süüdi. Hirm on. Hirmust ei saa üle ega ümber. Hirm... hirm olla armastatud. Just. Hirm, et kodus võiks sind keegi oodata. Rõõmsalt. Armastavalt. Aga seni, kuni püsib see salapärane naeratus näol ja nägu särab õnnest, on kõik hästi. Õnneks ei ole palju vaja. Suurt südant ja ... julget meelt. Me kõik vajame inimest, kellele mõeldes tuleb naeratus näole. Selline eemalolev naeratus... et ainult mina tean, miks ;)
Täpselt nii see ongi,sa pole ainuke kel elurada nii kulgemas!
Kõike kaunist!