***Öhtu hämardumas on väljas pea pime
mötlen elatud elule see ei ole ime
vähe praegune hetk mind hämmendab
kui vanu pilte vaatan ja aegu meenutan
veelgi mäletan seda sygisöhtut
kui tulid ja ytlesid,et jääd
yhes aegu veetsime,neist mälestused jäid.
tulid mu juurde kui mäng tuules
liivale astudes neid samme veelgi kuulen
neid välja peast olen proovind saada,
et mitte enam tuska tunda
oled sammud mult viinud
nyyd yksildust tunnen 
vahel ongi se piin
önneks tunne mööduv on ja viiv 
öhtu hämardumas ja väljas pea pime
sammud pargiteele nyyd sean
teadmata seal kohtan ma imet
tunda tunnet millest loobund ma
kas vöin loota,et tuled ja jääd
oled se kes silitab mul pead
lausud sönu mis ausad ja head
et valesid ma enam kuulma ei peaks***

Нравится 1