Purjus Unistaja Kevade vaenulik lauluke.
Pühendan, kõigile kes on sunnitud kevadel grippi põdema!
Purjus Unistaja Kevade vaenulik lauluke.
 
Liiga pikkast istumisest kandiliseks vajunud istmik,
palavikust higiseks muutunud otsmik.
Kurat, olen kuri ma, kuri ma su peale armas, Kevade!
 
Milleks mind koduaresti aheldasid
ja läbi aknaklaasid oma soojadel
päikesekiirdel mu peale paista lasksid?
Milleks mind mu oma koju vangistasid?
 
Liiga kaua mu vaim su vangikongis on vedelenud,
liiga kaua mu aju oled sa aeglaselt  vedeldanud!
Olen vihane su peale, ma deemonlikult tige kallis,  Kevade!
 
Milleks sul  mind on tarvis nii piinata,
kas talvest ei piisanud?
Ei ma suuda enam elada viinata,
kas poleks lihtsab mind tappa olnud   hetkega?
 
Oh kallis, Kevade, milleks end vaevad veel,
parem keela oma sooja päikese kiirdel mu tuppa tulla.
Oh,armas Kevade,tea päike ammu ju loojunud mu meelde sees
ja sa ei lase mul nüüdki talve külmade kätte vahele vajuda!
 
Milleks üldse vaevun sind kõnetama,
mu kõngend Kevade, see luule paneb su põsed õhetama,
mu armas Kevade, mu piin südame paneb sul sees ju taas tuksuma!  
 
Oh, sind, sadistist, Kevadet! Ei päästunud sind surm,
sama ei päästaks ka mindki, sest teiseski ilmas mu türm
jätkuks sama valusalt kui siin su armuhurm!

Нравится 1