Mõnel hommikul väsinult küsid,
kas tasubki paotada ust,
kas naeratus siis ka veel püsib
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri
tulles laostunult teadmata kust.
Väljas tänaval ükskõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi siiski naeratust vajab,
kuid ta jääbki ehk tundmatuks...