nii armazzz sinust:)Muinasjutt Helery'st
Seitsme mäe ja soo taga elas kord kuningas, kellel oli suur kuningriik. Ta oli hea valitseja, nii teenrid kui ka rahvas armastas teda.
Ühel päeval otsustas kuningas suure peo korraldada. Ta kutsus kohale oma parimad sõbrad nii lähedalt kui ka kaugemalt. Lauad kaeti kõikvõimalike roogade ja jookidega, nii et kellegil millestki puudu ei tulnud. Peol söödi, jutustati ning kuulati muusikat, kuid nagu sellele kuningriigile kohaseks, olid külalised tagasihoidlikud ning pidustused ei tahtnud kuidagi edeneda.
Viimases hädas otsustas valitseja targa poole pöörduda. Otsitigi teine üles ning räägiti oma mure ära. Tark kuulas ja ei mõelnud kaua. Kaugel metsas, kusagil Savi talu lähedal, olevat tütarlaps nimega Helery. Tema suudab avada inimesi ning panna neid oma lõputu positiivsusega naerma ja tantsima. Seda aga ühel tingimusel: temaga peab leidma ühise teema.
Kuningas tänas tarka abi eest ning pöördus oma kolme parima rüütli poole, et viimased neiu peole tooksid. Rüütlid olid oma valitsejale igati truud ning asusid viivitamata teele.
Kaua ei möödunud, kui tütarlapse taluni jõudis esimene vapper sõjamees. Ta koputas uksele ja astus sisse. Neiu vaatas teda huvitava pilguga, kuid ei öelnud sõnagi. Rüütel ei mõelnud kaua ja tegi temaga juttu. Ta rääkis kui tubli mees ta on, mõõdab maad ning aitab inimesi terves riigis. Tütarlaps kuulas ning poetas mõne sõna sekka, kuid jätkas vaikselt oma toimetamisi. Vaesel rüütlil ei jäänud muud üle, kui oma kuninga juurde tagasi pöörduda.
Ei möödunud kaua, kui tütarlapse uksele koputas teine rüütel. Temagi astus vaikselt sisse ning hakkas juttu puhuma. Jutustas, et tema on tubli ehitaja, kes aidanud ehitada terved majad, sillad ning kõnniteed. Samuti oli ta rahva seas tuntud ning oma kuldsete kätega kõikjal teretulnud. Neiule aga ei läinud seegi korda ning rüütel asus nukralt tagasiteele.
Lõpuks jõudis taluni kolmas rüütel, kes oli kõige tagasihoidlikum. Ta koputas uksele ning mõtles hetke, et millest jutustada.
Ta rääkis kui kenasid ning armsaid loomi ta talu ümber nägi ning missugune imekaunis idamaa stiilis maja tal on. Küllap on tubli perenaine seal. Tütarlaps naeratas ja tänas ning neil tekkiski ühine teema.
Seejärel kutsus rüütel ta oma kuninga juurde ning seal võlus neiu kõiki oma siiruse ning imekauni naeratusega. Rahvast hakkas järjest juurde voorima ning peagi olid kõik heinamaad vankreid täis ning rahvas rõõmustas, laulis ja tantsis.
Ja senikaua, kui inimesed veel elavad seal, on nad rõõmsad ning sõbralikud tänapäevani.

Нравится 2