Ühel päeval, kui õnnelik olin
leidsin enda ees inglite maa
see oli kord, mil nukrust ei tundnud
see ilu, mida laotas see maa

Seal polnud nukraid pilke , ega kurbust
ingli tiibadeist kooti seal teed
kõigi silmades õnne ja rõõmu
näha oli ja enamgi veel

Väiksed inglid, kes mängisid õhus
ning suuremad laulsid neil viit,
mida maa peal iial kuulda ei tohi
mida kuulda võib ainiti siit

Ning mina, kes ma uustulnuk olin,
ei teadnud mida teha ma võiks
seisin vaikides, kuulates laulu
eemalt jälgimas ööbiku viit

Kuid äkki mu ees seisis noormees
pruunisilmne ning ronkmustne pea
muga kõrgele õhku ta lendles
ning ta suudlusest joobusin ma

Sel hetkel, mil taas maha ma jõudsin
haihtus kõik, mida nägin sel maal
tagasi kodus oma voodis ma olin
kogu muinasjutust sai unenägu taas....

Нравится 11