Mööda alleed kõnnib üks vari
mustalt ja surmavalt vikatit tarib
ütleb mulle, et aeg on mul minna
kuhugi mujale kuhugi sinna

Muru on närbund ja puud on surnud
hauad on lahti ja ristid on murdund
nüüd on näha vaid luid ja mulda
sinna ainult minnakse sealt tagasi ei tulda

Mu surmaks on nöör ja mehe vari
kes üles mind poob ja mulda tarib
ei ole mul peret ei ole mul kurbust
mul on vaid see nöör ja elutut mustust

Mu saatjaks on kass kes must ja truu
tema helkivad silmad vaatamas kuud
ma kukun ja tunnen kuis kael mul murdub
viimsed ohked ja olengi surnud

Нравится 4