Ma
tean , et see on nõme, aga eilsest saati mõelnud sellele , et mis peale
mind saab... kuidas ma kord lähen... kes ja kuidas seda võtab jne...
vastikud mõtted,kuid usun ,et ma pole ainus kes selliseid asju peas arutanud on.
Olen aus: kardan kohutavalt sõna SURM. ainuüksi sellele mõtlemine paneb südame hirmust lööma.
elu on ikka niii lühike.
Nuk ka ende komente.
Lini komentin tuaj, filloni diskutimin!