On võimatu öelda, kuidas see idee kõigepealt mulle pähe tuli; aga kord eostunud, kummitas see mind päeval ja ööl. Mingit eesmärki polnud. Mingit viha polnud. Ma armastasin Geiri. Ta polnud mulle kunagi halba teinud. Ta polnud mind kunagi solvanud. Tema kulda ma ei ihaldanud. Ma arvan, et see oli ta silm! Jah, see see oli! Üks tema silmadest meenutas raisakotka oma--pooleldi pruun, pooleldi sinine. Iga kord, kui selle pilk mulle langes, tardus mu veri; ja nii, jupikaupa--vähehaaval--otsustasin ma temalt elu võtta ja niiviisi end sellest silmast igaveseks vabastada.

Pëlqen! 6