On kaheks kistud maa,
aeg voolab jõena
ja seda peatada
iial me ei saa.

Nii tugev on ta vool
ja sina teisel pool.
On kärestiku veed
neelanud tee.

Sinuni tagasi
jõuan ma sillata.
Meeletu loodab ju
suudab ta lennata.

Kuid siiski seisan siin
ja ootan minagi,
ehk peatab keegi vee,
annab meile tee.

Sinuni tagasi
jõuan ma sillata.
Meeletu loodab ju
suudab ta lennata.

Ja kui sööstan ma,
tõusen kõrgele,
viivuu taevas liuglev lind.
Ja kui langen ma,
kas siis laintest päästad mind?

Sinuni tagasi
jõuan ma sillata.
Meeletu loodab ju
suudab ta lennata.

Sinuni tagasi
jõuan ma sillata.
Meeletu loodab ju
suudab ta lennata.