Blog
kas armastad mind?
või petad?
seda endalt küsin.
kas tahad mind?
või teda?
seda sinult küsin.
ära piina mind!
ega teda!
ma endas püsin
| Saabumine | ||
| Sa tulid ega lasknud
mul kaua oodata, sa tulid seitsme päeva pärast. Su süda kuulis mu hüüdu, ja mu hing juhtis Su armu. Oled soojem kui päikene ja sulatad ka kõige jäisema südame. Oled säravam kui kõige eredam täht ning sinu valgust näeb ka nägematu. Ma ootasin ja sa tulid, nüüd oled Sa siin ja ma olen õnnelik. Ma olen õnnelikum kui keegi teine - sa ju tulid. Ma tean, et ei pea ütlema, et armastan Sind, kuid teen seda - teen seda igal õhtul... Ma tahan, et teaksid kui väga ma sind ootasin, ja tahan et tunneksid mu südant endas... Oled mu päikene, mis valgustab mu hinge. Oled mu päikene, mis soojendab… |
| Tahan | ||
| Tahan minna kauugele
kaugustesse kus keegi ei tunne mind Tahan minna kaugele kaugustesse,kus on igal inimesel hind. Tahan minna sinna kus on igavene rahu.Sinna kuhu halb ei mahu. Tahan lennata kaugele kaugustesse,kus saab mängida liblikatega kulli. Puhuda oja vahust mulli. Tahan minna kaugele kaugustesse,kus hoolitakse minust. Sinna kus keegi ei tea sinust. Tahan lennata kaugele kaugustesse,kus keegi ei tea mis tähendab sõna valu. Tahan minna sinna kus teatakse sõna rahu. Tahan lennata ära kaugele kaugustesse kus hoolitakse ja hoitakse mind. Sinna kus keegi ei tea sind! Tahan minna sinna kus mängitakse peitust&kulli, Tahan sinna kus saab puhuda oja vahust mulli. Tahan sinna kus liblikad on kirjud. Tahan sinna kus… |
Päike tõusis koos minuga
valgust näitas
sinuga.
Ringutades pestes käsi,
suudlused ei hüvastjätul
väsi.
Kohtume siis jälle õtueel,
suudleme siis joovastuses
veel.
Voodi meile kalliks saand,
kus saab lähestikku armuda.
Koos
me eland viiskümmend aastat,
kätte jõudnud kuldpulma aastad.
Ja armas sa
mulle ikkagi
ja elame õnnelikult elulõpuni
Armastan sind väga. Vajas sind kui õhku mida hingata. Armastu teeb mulle väga haiget kauna sa röövisd mu süda me lühikse ajaga. Aramsta kõikke mis sinad meenutab ja sinuag koos veedetud aeju. Aramtas sinda väga palju tihti lanegava pisarad mööda põskea alla kui mõtels sinuat. Sinuag koos oldau ajad oli imelsed ja neid ma ei unsuta kunagi kana ma olin õnnelika koos sinuag sell ajal. Sa tulid mu elu kui päike mis valguse taas tagasi tõi. Aramats sinid kaun sa olia rasketeal aeagdel minuga koos ja sa oled mind nuttams näinud ja sa oled ainuke kes suuadb mina eanst kuulama…
Mõeldes sulle -
nii ööd kui päevad.
Nii hea on tunda,
et ARMASTAD MIND!
See on see tunne,
mis võtab mu pea.
See on see tunne,
mis ei unune eal!
Kui kustub armastus,
mis südamel hea.
Mis saab siis meist -
ei seda me tea?!
ARMASTUS on see,
mida otsima peab.
ARMASTUS on see,
mida hoidma sa pead!
Ma enam sinult armastust ei palu
su armastus ei muudaks minu meelt,
sa enam iialgi ei valmista mul valu,
ma lähen ära kõigega su teelt.
Su naerust suud,kaht sinist silma
liig kaua teeninud mu rind,
ma vihkasin ju tervet ilma,
et rohkem armastada sind.
Miks rääkisid sa hellast kirest,
kui mind su pilgud puutusid,
miks polnud sa kui,sõprus algas.
see,kelleks lõpuks muutusi?
Miks tegid mulle haiget oma sõnadega miks mängisid minu tunnetega ma suuda enam olla see kes olin
ma olen armastanud palju,
juba pisikese lapsena,
ma armastasin oma karu.
ma ilma temata ei uinunud.
ma armastasin ema pai,
ja isa süles hüpata.
siis ühtäkki armusin ma
pühapäeva hommikusse,
mil vanaema koogilõhn,
mu sängist äratas.
ma avastasin lille ilu
ja jälle armusin,
ka kuked-kanad kuudikus,
mu armastuse said,.
sai armastuse sügistuul,
ja mahalangend leht,
Ma armastasin päiksekiirt,
mis läbi kardina mu juurde tungles,
ja armastasin vikerkaart,
mis vihmasajus mängles.
nüüd suurema plikana armastan,
isa suitsust lõhnavat habet,
ja ema punapõskede ilu,
ma armastan looduse naeru,
ja veevulina nuttu,
Ma armastan mesitarude mett.
ja sinilillde värvust,
porilombis väänlevat ussi.
ja karjamaal määgivat lammast.
ma armastan lihtsust ja soojust,
ma armastan ausust ja tõde.
ma armastan elu ja olu,
ma kasvades avastan armastust,
ja armastus kasvades mind,
me armastame teineteist,
mina armastust ja tema mind.......
siirus, puhtus
armastusest
Sinu kehal kuumad huuled
nagu soojad suvetuuled
armastusest sosistavad
iial ei unusta-
Hellust poetavad
Südant ei lukusta
sest oled nii kallis, su
silmis on päike
sest oled nii kallis, su hinge
lööb äike
Sa rajuna paiskad mu
voodile
Su silmis on segadus soovidest...
Kuid jõhkruses puruneb hingepeegel,
See saatus mis meil pole kerge
nii tükkideks purunend kildudeks
on laiali tulevik helge.
Ma tead mind meeletult ootad
kuid taas jääb üle vaid loota....
sina
Täna unes veel
Mind iial alt ei vea.
Olen õigel teel.
Su kõrval on nii hea.
Sinu pilk ja sinu hääl.
On vaid ainsad mida näen.
Oled nagu valgus kiir.
Rõõm ja päikesenaer.
Ja tean,et vaid sina
Mu päeva valgust tood.
Ainult sina
Mu öösse tähti lood.
Sina
Mu unistuste saarele tead teed
Mu ainus veel.
Nii palju head on meil ees.
Oo sina....
Sinust kaugele
Ma minna eal ei saa.
Tahan veel ja veel.
Su soojust tunda ma.
Tarvis sõnu pole siin.
Oled hääl ja mina viis.
Minu südames
Ma tean see jääbgi nii.
Ja tean,et vaid sina
Mu päeva valgust tood.
Ainult sina
Mu öösse tähti lood.
Sina
Mu unistuste saarele tead teed
Mu ainus veel.
Nii palju head on meil ees.
Oo sina....
Ainult sina....
Sina
Mu unistuste saarele tead teed
Mu ainus veel.
Nii palju head on meil ees.
Oo sina
Mu päeva
Valgust tood.
Ainult sina
Mu öösse tähti
Lood.
Sina
Mu unistuste saarele tead teed
Mu ainus veel.
Nii palju head on meil ees.
Oo sina......
Täna unes veel
Mind iial alt ei vea.
Olen õigel teel.
Su kõrval on nii hea.
Sinu pilk ja sinu hääl.
On vaid ainsad mida näen.
Oled nagu valgus kiir.
Rõõm ja päikesenaer.
Ja tean,et vaid sina
Mu päeva valgust tood.
Ainult sina
Mu öösse tähti lood.
Sina
Mu unistuste saarele tead teed
Mu ainus veel.
Nii palju hea