Ühel jaanuarikuu kolmapäeval läheb perekond Mets puhkusreisile Saaremaale. Nad üürivad endale vana maja, surnuaia kõrval. Kuid nad ei tea, et seal on tapetud noor valge kleidiga naine. Need päevad on Metsadele kõige meeldejäävaim puhkus, kõige halvemas mõttes. Saabudes pakiti asjad lahti ja ema Viivika tegi õhtusöögi. Isa Artur läks järgmiseks päevaks plaane tegema ja lapsed Ville ning Kadi mängisid mudelitega. Öösel ärkas Ville mobiili helisemise peale üles. Telefonist kõlas ainult üks lause Kümne minuti pärast surnuaia kabelisse. Poiss pani riided selga ja võttis taskulambi. Ta viskas veel pilgu vanemate magamistoale ja sammus kabelisse. Surnuaias olid hauad koristamata ja mõned haukakivid olid purunenud. Kabelis olid ainult katkised pingid ja rida küünlaid. Hetk hiljem vaatas Ville selja taha ja nägi valget kleiti. Seejärel sai ta hoobi kuklasse ja kukkus. Valge kleit lõikas poisi kolju seest silmad välja ning viis need pappkastiga tema kodutrepile. Järgmisel hommikul ei leidnud vanemad oma toast poega. Nüüd tormas terve pere majast välja. Välisust avades leidsid nad enda eest kasti veriste silmadega. Kohe pandi autole hääled sisse ja sõideti linna politseijaosko nda. Uurijad hakkasid otsekohe kadunud poisikest otsima. Järgmise päeva hakul oli kogu pere hirmul ja teadmatuses. Peale hommikusööki tirises lauatelefon.