Oh, tänavaid, tänavaid neid,<br />
vihmast läiklevaid, kevadiseid!<br />
Sõber, võtame ühes üks vein,<br />
sülga rentslisse valu ja lein!<br />
Läbi toomede toreda saju,<br />
kostmas kakkude sõbralik hõik.<br />
Toomel murule pikali vajun:<br />
on vaid meie ja maailm ja kõik.<br />
Öö armastab ahnelt ja palju<br />
meie laulude viisisid juua,<br />
meie häbitult riivatuid nalju<br />
sõber, vein, aitab esile tuua.<br />
Ja me liigume tänavail neil,<br />
mööda majade uinuvaist silmist –<br />
keset hulluvat kevadööd meil<br />
on tunne kui prantsuse filmist.<br />
Oh, tänavaid, tänavaid neid,<br />
vihmast läiklevaid, kevadiseid!<br />
Sõber, võtame ühes üks vein,<br />
sülga rentslisse valu ja lein!
Ants Mändmets
bir aydan fazla önce
Loodus sünnib taas,<br />
tärkavad tuhanded hinged. <br />
Päikesekiired pimedust hävitavad,<br />
vabastades end talve külmast embusest.<br />
Taevas selgineb.<br />
Silmapiiril virvendavad heledad, õhkõrnad värvid.<br />
Linnud leidsid paari,<br />
liblikad tantsivad.<br />
Metsatukal tärgand esimesed sinilill ja ülane.<br />
Aasal heliseb habras lumikelluke,<br />
habras kui Emake loodus.<br />
Kajana kostus jää raksatus,<br />
jõgi nüüd vabana end tunda saab.<br />
Kaldal aga väiksed kased ja pärnad<br />
mis unised veel,<br />
end taeva poole sirutavad.<br />
Kõik see laulab.<br />
Hingab ja naerab.<br />
Minagi seisan aasal kellukate vahel lillelises kleidis,<br />
avasüli ootan mil tuleb ta taas.<br />
Ootan päeva, ootan teise.<br />
Igatsus must võidu saanud, kurbus täidab südant.<br />
Kuid seisatan veel, kuulatan ja silmapiiri uurin.<br />
Korraga muutus kõik, vaikust purustas linnutiib,<br />
kajana kostus see läbi terve Maarjamaa.<br />
Ning oi imet näen ma teda, kappamas vabal ratsul üle Eestimaa.<br />
Natuke veel ja kohale jõuad.<br />
Jõuad mu juurde,<br />
mu vapustav Igavene Kevad.
Kusagil metsade vahel on üks väikene maja kena järve kaldal, seal kaladel elada lust.<br />
Sealsamas trepil kopsud täis rohelist õhku istub naine, kui haldjas, juustesse põimitud rohud ja lilled.<br />
Teerada majakeseni on rohtunud, see on vägagi hea..
Resimler sadece kayıtlı kullanıcılar tarafından yorumlanabilir
oled väga kena
Anka, kus on Petka ja Tšapajev?
Kardad suvel ära uppuda või ujuda ei oska lähima saareni?
Pilt tehtud Soomes, paadis, järvel. Ohutusnõuded. ;)
moonid on ikka ilusad eriti sinuga
Jälle nuusid,aga seekord purgist!Huvitav,mis seal sees on! ah,ah,haa!
Saaremaale vöi Hiiumaale minek!<br />
Tegelikult Norrast Taani :)
Oh, tänavaid, tänavaid neid,<br />
vihmast läiklevaid, kevadiseid!<br />
Sõber, võtame ühes üks vein,<br />
sülga rentslisse valu ja lein!<br />
Läbi toomede toreda saju,<br />
kostmas kakkude sõbralik hõik.<br />
Toomel murule pikali vajun:<br />
on vaid meie ja maailm ja kõik.<br />
Öö armastab ahnelt ja palju<br />
meie laulude viisisid juua,<br />
meie häbitult riivatuid nalju<br />
sõber, vein, aitab esile tuua.<br />
Ja me liigume tänavail neil,<br />
mööda majade uinuvaist silmist –<br />
keset hulluvat kevadööd meil<br />
on tunne kui prantsuse filmist.<br />
Oh, tänavaid, tänavaid neid,<br />
vihmast läiklevaid, kevadiseid!<br />
Sõber, võtame ühes üks vein,<br />
sülga rentslisse valu ja lein!
Loodus sünnib taas,<br />
tärkavad tuhanded hinged. <br />
Päikesekiired pimedust hävitavad,<br />
vabastades end talve külmast embusest.<br />
Taevas selgineb.<br />
Silmapiiril virvendavad heledad, õhkõrnad värvid.<br />
Linnud leidsid paari,<br />
liblikad tantsivad.<br />
Metsatukal tärgand esimesed sinilill ja ülane.<br />
Aasal heliseb habras lumikelluke,<br />
habras kui Emake loodus.<br />
Kajana kostus jää raksatus,<br />
jõgi nüüd vabana end tunda saab.<br />
Kaldal aga väiksed kased ja pärnad<br />
mis unised veel,<br />
end taeva poole sirutavad.<br />
Kõik see laulab.<br />
Hingab ja naerab.<br />
Minagi seisan aasal kellukate vahel lillelises kleidis,<br />
avasüli ootan mil tuleb ta taas.<br />
Ootan päeva, ootan teise.<br />
Igatsus must võidu saanud, kurbus täidab südant.<br />
Kuid seisatan veel, kuulatan ja silmapiiri uurin.<br />
Korraga muutus kõik, vaikust purustas linnutiib,<br />
kajana kostus see läbi terve Maarjamaa.<br />
Ning oi imet näen ma teda, kappamas vabal ratsul üle Eestimaa.<br />
Natuke veel ja kohale jõuad.<br />
Jõuad mu juurde,<br />
mu vapustav Igavene Kevad.
Kusagil metsade vahel on üks väikene maja kena järve kaldal, seal kaladel elada lust.<br /> Sealsamas trepil kopsud täis rohelist õhku istub naine, kui haldjas, juustesse põimitud rohud ja lilled.<br /> Teerada majakeseni on rohtunud, see on vägagi hea..
Imelist SÜNNIPÄEVA! *ROSE* *ROSE* *ROSE*
ilus koht ja kaunitar veel ilusama
pilt kül seda ei reeda...
päris kuum naine
tänx!
Suvi ongi käes...