Taeva silmad on mu kohal Sügavad ja hellad. Kõrgel rohelises kuplis löövad metsakellad. Suvi sammub üle põllu, juustes viljakõrred, mullas kobrutades käivad suured pulmatõrred. Mõdupiisku pillab õitest ristik mesirõske. Maasikatel magus veri valgub ühte põske. Õnnekruusid ääretasa! Päev on lukku pannud roosipuhma õhetusse mustad murekannud. (Betti Alver)

Severim! 1