Ära usalda kedagi,isegi enese varju mitte!

Kui elada siis ainult iseendale!

Keegi ütles vanasti,
et õnne toovad killud.
Seepärast neid nii ohtrasti
mu teele sa nüüd pillud.
Kuid õnne sest ei tärganud-
mis tuli oli valu!
Sa seda vist ei märganud,
et olin paljajalu!

Ma küsin, kas võin jääda?
Ta vaikib.
Ma küsin, kas võin tulla.
Ta vaatab.
Ma küsin, kas pean minema.
Ta muigab.
Enam ma ei küsi, vaid lähen.
MIks jääda, kui vaikitakse.
Miks tulla, kui vaadatakse.
Lihtsalt minna, kui muiatakse.

Ma tean üht vett nii sügava,
kust päästa ei saa uppujat.
See vesi algab südamest
ja voolab välja silmadest!

Ära usalda kedagi,isegi enese varju mitte!

Kui elada siis ainult iseendale!

Keegi ütles vanasti,
et õnne toovad killud.
Seepärast neid nii ohtrasti
mu teele sa nüüd pillud.
Kuid õnne sest ei tärganud-
mis tuli oli valu!
Sa seda vist ei märganud,
et olin paljajalu!

Ma küsin, kas võin jääda?
Ta vaikib.
Ma küsin, kas võin tulla.
Ta vaatab.
Ma küsin, kas pean minema.
Ta muigab.
Enam ma ei küsi, vaid lähen.
MIks jääda, kui vaikitakse.
Miks tulla, kui vaadatakse.
Lihtsalt minna, kui muiatakse.

Ma tean üht vett nii sügava,
kust päästa ei saa uppujat.
See vesi algab südamest
ja voolab välja silmadest!