Blogi


aleks30
66, Põlva, Eesti

Katõni veresaun:MRP otsese tagajärjena tungisid mõlemad diktaarorlikud riigid sõda kuulutamata Poolasse. - 1.septembtil 1939 sakslased läänest ja 17.septembril Nõukogude väed natsidega koostööd tehes idast.17.septenbri varahommikul ületas Nõukogude armee Poola piiri.Poola väed võilesid nädalaid mõlema vallutaja vastu,enne kui kapituleerusid.Vangi võetud ohvtseridest ja sõduritest võis 1941.aastl moodustada kaks armeed kokku 400 000 mehega.Enamik neist käis läbi Nõukogude vangi - ja sunnutöölaagritest.Mõlema kallaletungijad valtsesid Poolat terroriga.Nõuogude üäemvõim saatis umbkaudu 1,5 miljonit Poola kodanikku Nõukogude GULAGi laagritesse.1943.aasta aprlllis avastas üks talupoeg sakslaste okupeeritud Smolenski läheduses Katõni metsas midagi jubedat.Sakslased asusid künaid lahtikaevama ja nelle avanes õudne pilt.Nad leidsid ühe laiba teise järel,igaühel neisi käed selja taha kinni seotud ja kuuliauk kuklas.Kui oli avastatud 4000 laipa,kutsuti kohale Punane Rist.Rahvusvahelistele inspektortele anti täielik vabadus.Punase Risti ja paljude ,sageli neutraalsete maade esindajatel  paluti esitadda ettekanne oma valitsusrele ja seda pajud ka tegid.Nad teatasid,,et surnukehad kuulusid Poola ohvitseridele,lisaks neile teatud hugale tstviilisikutele,kultuuritegelastele,ärimeestele ja inelllektuaaldele -teadlatele,kirjanikele ja poeetidele.Poola selleat osast,mille Nõukogude Liit 1939.aastal okupeeris..Nõukogude salapolitesei oli nad kokku ajanud mitmesse koonduslaagisse:Strarobelskisse,Kozelikisse ja Ostaskovi.Poola suhtes esines veel teatud diplmaatilisi probleeme.Poola toetas sõda,mille Suurbritannia ja Prantusmaa Saksamaale kuulutasid.Neile ei teinud rõõmu ,et Ida-Poola olid okupeerinud venelased,ehhki küll ''slaavi vennad''.Kavas oli kõigepealt sakslastset ja seejärel venelatest vabaneda.Stalin võttis poliitilst olukorda hinnates vastu otsuse ohvtid Katõnis hukata.Poolakad viidi valmis kaevatud haudae juurde pikkades NKVD vanglaauutodes,mida nimetati ''mustadeks ronkadeks''.NKVD valvurid lohstasid nad ühekaupa veoautodest välja.Igal poolakl seoii käed selja taha ja ta lükati haua servale.Kaks NKVD-last hoidisid teda kinni ja kolmas tulstas teda kuklasse.Sin võib meenutada Simon Wiesenthali sõnu 1961.aasta mõttevahetusest kommunisti Ferich Kauliga:''Meile…


Tihaoluja
49, Apatin, Serbia

Jauk među tamnim prolazima,što nam zlo donese,
na nebu crne zlosutne ptice natovarenim otrovom
a vatrenim kuglama seju smrt među nevinim ljudima,što hodaju svojom slobodom,
 sunce zamrači  toplotu osta hladnoća i jeza u dušama.

Iz srca smrt posta krvav potok što iz neba crnu kišu šalje,
na krilima milosrdnog anđela što ugasi mnoge živote.
U dečijim očima nekad izvirao osmeh a danas crna sećanja,
tako dočekaše svoje odrastanje iz mirnog doba u mračno svitanje
na pločnicima mirnog grada mnoga krv potekla.
Došla je i ta sloboda dugo čekana,oćerani crne vrani i njihove sluge
nastala je sloboda hrabro osvojena.


aleks30
66, Põlva, Eesti

Küsiimus 6.Kus sind pärtast tesist arreteerimist kinni hoiti?Sunnitöölaagrs.varem palju eestlasi,kuid elu oli vaid üks.Ta jutustas,kudas paljud neist surid.Küsimus 7.Mis tööd sa vangilaagris tegid?Enamasti rasket metsatööd.Meid valvasid alati relvastatud valvurid ja kriminaalkurjatregijad kiusasid meid tega,et valvurte ees kannused teenida.Sageli juhtus,et süütud inimesed pidid sellepärast elu jätma.Küsimus 8.Milliseid kogemusi on sul julgeolekuteenistuse töömeetoditest?Nad on julmad,Nad on melie väga suurt kannatusi põhjustanud.Ja pajud neist elavad veel praegugi vabaduses.

Edasine uurimine:Patoca kirjeldab tabavalt oma 20.sajandi kogemusi raamatu ,,Ketsrlikud esseed''ühe lõpupeatüki pealkirajas: ,,Kahekümnenda sajandi sõda ja kahekümnes sajand kui sõda''.Ta avaldab igatsust uue solidaarsuse järele sõnadega:,,Solidaarsus nende vahel kes on suutelised mõistma,mida tähendavad elu ja surm ja mida järelikult tähendab ajalugu.


aleks30
66, Põlva, Eesti

Ühel kevadel juhtus kurb sündmus.Olid nelipühad ja ma kuulasin Soome raadiost jumalateenstust.Oli iluus päikeseline hommik,kaskede all õitsesid maikekellukesed ööbukud laulsid ja käod kukkusid.Äkitselt kostis meie ligidalt  kuulpildujatärinat.Siis oli valus mõelda,et kristlikus maailmas peetakse pühi,aga meie elame siin nagu jahiloomad.Nii varjasin end metss 7 suve.Lõpus leiti mind üles.Ühel öösel tegi NKVD julgeolekurühm haarangu ja ka meie talu otsiti läbi.Nad koputasid läbi kõik kohad ja jõudsid lpõpuk mu peidukohani.Murdsid lea lahiti,nägid raadiot ja jooksid hirimuga eemale.Kartsid,et hakkan tulsisrma.Lõpus võttis ükk ohviter püstoli ja karjus:,,Käed üles!''Üritasin põgeneda,aga mul oli ess kuulipildujaga sõdur.Mind viidi tuppa tagasi,seoti käed kinni ja pandi põrandale istuma.Seejärel koostati protokoll.Kogo meie perekond viidi regedel ära.Mind valvas kummalki poolt kolm kuulipilfujaga sõdurit.Mind viidi julgeolekusse ja pärast Viljandi vanglasse.Küsimus 3.Palun jutuata oma vangiaarist.Pärast mnu kinnivõtmist tuli kohus.Neid,kes vanglas kohut ootasid,oli palju.Mind süüdistati parskrahv 58/ 1 järgi riigivastase tegevuses,enda varjamuses ja banitismis ning propagandas-selleärast,ei leti raadio.Minu naist taheti kegamalt karstada ja küsiti,kas ma nõudsin temal vägisi,et ta mind varjaks.Tema vastas,et ta on minu seadullik abikaasa,.Seal kus olen mina,ona ka tema.Siis mõisteti tallegi sama karistus,isale-emale samuti.Isa viida Narva vanglasse,ema Vasalemma.Mind saadeti Põhja-Uuralisse,abikaasa Tjumeni vangilaagrisse Siberis.Nii paisati meid kõiki maalima laiali.Mina sattusin metsatöölaagrisse.Poliitlisi vane kohelidi seal väga halvati,meil ei lubatud 2-aasstat ühtegi kira saata.Laagrirežiim oli väga karm.Meid viidi tööle kuulippildujaga relvasstud konvi saatel.Peale minu oli seal vaid üksainus eestlane.Ta rääkis kuda ta 1947.aastal koos sajakonna eestlse,lätlase ja lreedulaega sinna toodi.Nüüd oii tema ainukesena elus.Ta jutustas rasest laagrelust.Tpit oli nii vlets,et paljud surd.Mõned inimesed ei jõudnud enne töölemnekut rivistusel isegi püsti seista ja jäi maha istuma.Kui…


28.03.2019
sekirata cekupama
69, Pleven, Bulgaria

f6a600b1fdc3.jpg


aleks30
66, Põlva, Eesti

Esimest korda arreteeriti mind pärast sõda 1951.aasta 2.märtsil hommikul kell 5.varjasin end oma kodutalus väikesese peidikus põranda all.Sellisist elu tuli elada 7-aastat.Öösti magasin oma peidikus,päeval pidasime kordaööda balvet,siis peitsime ennast rabas.Oli soe,sääesed kimbutasid hirmsasti,nägu paistetas üles.Sain endale presendi,millega end katta.


27.03.2019
Александр
36, Saint Petersburg, Venäjä

Хочешь Заработать вместе с нами ? Узнать подробнее. max прозрачность.

Вам надоело работать на «Дядю» хотите создать свой не большой бизнес и начать зарабатывать вместе с Нами? 

У Вас есть N-сумма денег и Вы не знаете в какой бизнес ее вложить, чтоб получать хорошую прибыль с минимальным риском? 

Вы водитель которому надоело работать таксистом ,и хотите сдавать свой автомобиль в аренду, чтоб получать постоянный доход? 

Тогда Вам к Нам. Сотрудничество на выгодных условиях !!!

С нами выгодно и удобно работать.

8(905)202-93-33 Александр

звонить  с 10- 21

http://taxispb.org


aleks30
66, Põlva, Eesti

Samamoodi nagu teised endised laagrivangid,avastas Kiguste,et pärast kojunaasmist ei leia ta enam tööd.Viimaks pakkus talle kui tublile mehaanikue teenistust Tartu Ülikooli toonene rektor.Ta aitas Kingustet ka elamispinnaga-andis talle väikese maja,millle Kinguste pidi ise remontima.Sallesamas maja on 8.aprillll 2007 võetud intrvvjuu Hillar Kingustelt.Siis rääkis ta,et on juba ammu teinud lõpparve traagliste sündmustega oma elus.Kuid elu kinkis talle ka lappis ja lapselapsi ega murdud elutahet.Lapselapsed on enda hoolde võtnud maja Tartu Ülikooli pargis,kui Kinuste igasuguseid ameted pidas ja talu Põltsamaal on ta saanud päranduseks.Paaril korral intrvjuu kestel katkes ta hääl,kuid muidu suutis ta selgelt kirjeldada sündumusi,imida oii pidanud üle elama.Üks kord oli siis,kui Kinguste jutustas oma kodutalust Põltasmaal ja sinna naasmisest pärast vangilaagrit.Tema vana ema jäi tallu elama,kui poeg Tartusse tööle läks.Ema elas seal koos austatud Punaarmee sõjaväelastega,kes talu pärast sõda üle võttis.Too veenis vana naist talu testamendiga talle pärandama.Ema vestles pojaga ja muutis tesamendi siiski tema kasuks.Mõni kuu hiljem jõudis Hillar Kingusteni sõnum,et ema on tulekahjus hukkund.Hilliril on liikumishäired,kuid ta suudab selgelt ja detailirikkalt oma elust jutustada.Üks tema tugevamaid mälestusi on 1941.aasta küüditamime Põltamaalkui kaubavagunid inimesi täis pressiti.

Hlllar Kinguste inrtervjuuvastused:1.Palun jutusta oma tegevusest enne esmest arreteerimist.Ma lõpetasin Põltsamaa tööstuskooli metallitöö alal.Olin üks esimei,kas autoeksami sooritas,seejärel läksin tööle mehaakuna põllumajandustöökojas.Olen pidanud ka lukksepa ametit.

Küsimus 2 Palun jutasta kuidas sind esmest koda arreteerii.Ma pääsesin arreteeriimisest,kui venelased esmest korda tuld.Töötasin kooiõpetaja juures,kellel oli oma töökoda.Tema küüditati koos perekonnaga 1941.aastal.Venelased kuulutasid välja mobilisatsiooni,aga ma olin isamaalise kasvatusega mees ja läksin metsa.Tööstuskooii sõjaväeõppusel osalesn soomusrongi rügemendis.Ma olen võib-olla viimane elus Tapa soomusrongi rügemendis teeninud…


aleks30
66, Põlva, Eesti

7.3.Hillar Kinguste:Hillar Kinguste on sündinud Põltsamaal.Enne teTeist maalmasõda töötas ta k'lukksepana.Kui teda ähvardas sundmobilisatsioon Nõukogude Armeesse,otstas ta liituda Vlljandi metasvendadega.Pärast sõda varjas ta end kodutalus,kus põranda alla oli ehitatud väike tuba.Päeval läks perekond metsa või enamasti sohi,kus Nõukogude väeosad harva elltjäänuid ja vastupanuvõitlejaid otsimas käisid.Vaatamata perekonna valvsusele ja hoolikatele ettevaatusabinõudele leidis  Nõukoude Julgeolekuteenistuse osakond nad ja küüditas erinevatesse Gulagi laagritesse.Hillaril õnnesus viimaks oma kodutallu naasta,kuid sinna olid elama kolnud võõrad.


yzisonos
45, Moscow, Venäjä

При достижении человеком определенного возраста, врачи, рекомендуют делать колоноскопию. Это важно не только для диагностики различных заболеваний толстой кишки, но также является важным элементом эффективного лечения злокачественных и других заболеваний, связанных с толстой кишкой, прямой кишкой и пищеварительной системой.

В большинстве случаев развитие рака толстой кишки начинается с полипа. Эти небольшие скопления клеток образуются на слизистой оболочке толстой кишки. Они могут различаться по форме и размеру. Они обычно доброкачественные и безвредные, но некоторые могут расти, становясь злокачественными и очень опасными. Человек может не знать, что у него есть полипы в толстой кишке, потому что полипы не вызывают боли или воспаления.

Колоноскопия с помощью видеоэндоскопической системы SonoScape HD-330 способна обнаружить полипы, дает возможность взятия биоматериала из подозрительных участков слизистой для гистологического исследования и  проведения необходимых лечебных манипуляций в процессе исследования. Ультраширокий широкоугольный объектив и отличная подсветка поля гарантируют четкое и яркое изображение. Процессор имеет функции для улучшения контуров изображений, настроек баланса белого, автоматической и ручной регулировки яркости.

Видеоэндоскопическая система HD-330 от SonoScape имеет ксеноновый источник света, монитор 24' высокой четкости, функция виртуальной хромоэндоскопии VIST, режим улучшения визуализации сосудов CHb, режим кратковременного аварийного усиления яркости свечения, цифровое увеличение изображения.

https://sonoscape.su


Blogi
Blogit päivitetään joka 5 minuutti