Sa vaatasid mind oma päikese-ja tuulekava silmadega.
Sa otsisid vastust mu silmist ,mida ma ei teadnud.
Miks on alati nii,et kui juhtuma äpardusi hakkab ei tule enam lõppu.Elu on üks võitlus,et hingerahu tagasi saada.Öeldakse,ära tee teistele seda mida sa ei taha mis sulle tehakse ja see ütlus peab paika.Olen omal nahal kogenud.
miks mõtlen ma sulle,ei tea. miks ootan ma sind?ei tea.sa ei kuulu ju mulle-kindlasti.
Täna on üle tüki aja jälle selline karge ilm.Sellist ilma ma mäletan siis,kui ma vanaemaga õues jalutamas käisime.Puud olid lumevaiba all ja päikest näitas ka natuke pilve tagant.Ja muidugi kelgutamas sai käidud.Ega siin Võhmas ju mägesi ei ole,on vaid künkad.Selt saigi siis alla lasta kisamiste ja kilkamiste saatel.LAHE!
Kui võimalust tekib ,siis kelgutaksin jälle.ON MIDA MEENUTADA!!!