02.03.2012
üks luuletus
42, Tartu, Estonia



Laul,mis mägetest kajab
see on ööde muinasjutt.
Noorusmaile teed veel rajab
kaugesõbra nukker nutt.
Salaja veel meenutab mulle
päiksemaine noorus aeg.
Heidan pilgu veelkord sulle,
möödarutanud õnneaeg.
Meeles mul kõik pargirajad,
koolipõlves käidud teed.
Liivast väiksed mängumajad
teokarpest pärlikeed.

Tasa nagu tuulest viidud,
läbisuveöö läeb kuu.
Taamal uduhõlmas niidud,
kastehärmas pajupuu.
Paitab õrnalt laineharju,
hõbet külvab pargiteel.
Üle lossi heidab varju,
hetke püsib lilledel.

Paigalpüsimatult räägib
kaldakividega järv.
Järve tagant taevarannalt
helgib imeline värv..............

8 skatījumu
 
komentāri

Pašlaik nav neviena komentāra
Atstāj komentāru, un uzsāc diskusiju!

Blogs
Blogi tiek atjaunināti katras 5 minūtes