Inimsüda on kui klaas, vahel kukub kõrgelt, ja jääb terveks. Aga vahel piisab vaid vähesest, et see puruneks miljoniks killuks. Killud saab küll kokku korjata ja ehk õnnestub need ka liimida...aga kas siis on süda veel endine?
Minu luuletustest leiate kindlasti midagi...mida olete isegi kunagi tundnud. Valu, kurbust, meeleheidet.....aga ka lootust. Kõiki tundeid, mida tunneb süda.

Patīk 5