Päevikud
ARRETEERIMINE Koju jõudmisega ei lõppenud rindemeeste kamnnatused.Tegelikult alles nüüd said tõelised kannatused väga paljudele alguse .1944..aasta sügisel tababa Eestit vägivald,mida ei mäeletatud isegi 1941.aastast.Massiliselt arreteeriti Eesti vabaduse eest võidelnud inimesi.Kodudes ,põldudel,metasdes.Neid asendasid aga metsades üha uued ja uued ja uued inimesed.Vrumaalt EKP Keskomiteessse saadetud teadaandes kurdetakaskse,et ''punaarmee vägivald on rahva metsa peletanud ja sealt ei julge ta enam välja tulla.''Rööviti,tapeti ja vägistati.Tuli otsustada,kuidas edasi olla.Käes ol sügisestete tööde tööde ,eelkõige kartulivõtuaeg.Ka isa minetatud.sõdurile omase ettevaatuse ja ema aitasid teha talutööd Arukülas.Jõunud talutöödega ühele poole,läks isa seejärel vaatama,,mis oli vahepeal toimunud-juhtunud Kärus.Tema töö ja elukohas.Läks ja ei tulnudki enam Arukülla tagasi.
Oii tingitud umbusust kohalie elanike vastu?Kui võeti einet köögis ,olid vintpüss või auuomaat nendel meestel ka söögilauas,asetatuna põleva vahele alat kaasas.Kotimeestega oli lugu aga hoopis räbal.Nägin kerjuseid endile lõkeke peal looma siseelundtest süüa tegemas.Umbtusalus idast tulnud sõdirir js neile järgnenud kerjuste vastu oli külaelanike seas suur.Kunagi ei võinud teaa mllega kontakt võõrastega lõpeb.Kord tulid hävitusptaloni või punaarmee sõdurid Kulina poolt Arukülla ning suundusid Arukülst edasi Rahkla poole.Seal kus Rahkla pooole viiv tee suubus metsa,andsid kohalikud metsavennad tulnukatele lahingu.Ema jutu kohaselt lendasd tookord kuulild ka meie taluhoovini.Vanasa kamandas kõik elamus olnun inimesed põrandale pikali.Ju andiis tunda vanaisa I Maailmasõja ja Kaitseliidu kogemusTolles lahingus langes Jüri Kello poeg Arno Kelu vend Kainu.Lanenuid oli ka vastase poolel.Ka mäetab ema seda,et just siis,kui vanaisa talus istus kogu kogu pere taluõues,kostis Viu-Jaagup poolt ''hirmus kõmakas''.Konnakõrve metsa poolt tõusis taevasse rohutu suitsusammas.Hävituspataljonlased olid sõitnud autoga Aruküla-;Jaagupi teel otsa enda poolt ülesseatud miinidele.Autos olnud iniesed said hukka,teed palistanud kuusehekk põles paljude meetrite ulatuses maha.Eestlased püüdsid sõja jalust pääseeda Läände,meie suguvennad Karjalast ja Inglismaal aga Eestisse.Arulülas said mimu sõpradeks ning hiljem koolikaaslasteks Toivo ja Kullervo.Toredad poisid Inglismaall,kel minu mäletamist mööda isa saanud surma sõjas. ARRETEERIMINE …
Минзухарче, кукуряче
кривнало снежно калпаче
и кокиченце красиво,
снежно бяло и свенливо
ме поглеждат този ден,
първи март е и на мен
леко ми е на душата,
прегръщам със любов Земята,
природата ни тъй красива
и България майка мила,
Вас хора мили и добри,
ОСТАНЕТЕ БЪЛГАРИ!
ЧЕСТИТА БАБА МАРТА!
БЕЛИ И ЧЕРВЕНИ, ВЕСЕЛИ, ЗАСМЕНИ!
https://www.youtube.com/watch?v=jmKFfj3ddfk
sekiratа Purvi mart praznikut na martenicite i proletta
Баба Марта днес ми каза…
на февруари се подмаза,
че ще продължи студа,
няма и да спре снега!
Люто пак е зафучала,
мартенички е избрала
и за тебе, и за мен
в бяло и във цвят червен.
Трупа сняг, пъртина няма,
заваля дъждец, голяма
поледица, пързалка стана.
С мечтите си за пролет ще остана.
Гърбава старица- образ на жена
облечена в кожух с кафява забрадка,
навъсена, сърдита или усмихната
на моми…
Напънало се малкото мишле
със слона да се бори,
но мръсотията си го зове,
а слонът благородство гони.
Останало в мизерията своя
и гонело с интриги врага- своя,
който благороден бил и горд,
минавал сред животните за лорд.
Къде останаха и другите мишлета
по дупки разни скрити, със павета
не ще ги цели нечия ръка?!
На Господ аз оставам днес това!
стихове А.Х.Т.sekirata cekupama
https://www.vbox7.com/play:ffb91f6447
Дали слоновете се страхуват от мишки?
Когато ружите цъфтят
и чайки на брега пищят,
и вятърът гони листата,
и слънцето грее в позлата,
когато в мен попиваш цяла,
и кожата ти снежно бяла
блести на лунния пейзаж,
брегът, морето, този плаж
прегръщат ни с любов покоя-
тогава искам да си моя
и да не спира този миг.
Изтръгвам тишината с вик!
Любов, върни се! Прегърни
мечтите мои! С мен бъди!
https://www.youtube.com/watch?v=YHuJOz7Ejl8
sekirata Liubov vurni se
стихове и клип А.Х.Т. sekirata cekupama
PUNAARMEE SÕDRID,KOTIMEHED Ei pääsenud ka meie näiliselt turvaline küla punaarmee sõduritest.Ikka samal 1944.aastal.Nad tulid Arukülla koos ''kotimeestega''.Kontrast saksa ja vene sõdurire vahel oli isegi lpsele ilmne.Kasimata oli vist küll põhjuseks,miks neid ei tahetud näha.Ning loomulikult hirm võimsliku vägivalla ees.Liikusid ju küla peal jutud sellest,,kuidas sõjavang või sõdur taluperemehe ning tema pere kirvega maha tappis.Minu mäletamist mööda tegid sõdurid endale süüa väljas lõkke peal.
გეებით და ლეზბებით სავსეა ეს საიტი ,იქნებ გაწმენდაზე იფიქრონ ? აქ ყველა ღორია , რა უბედურებაა ყველა დამპალ ხორცს ეტანება უვარგისს,. წავშალე ფოტოები მე და მხოლოდ ერთი დავტოვე . უბრალოდ აქ ერთი ორი ადამიანი კარგი შემხდა ზრდილობიანად მწერდა . მადლობა და ნახვამდის ჩათელებო )))))))))
45-ვიყავი რეიტინგში ახლა კი ბოლოში გადამიტანეს . ალბად აქ ბჭები -ბიჭებს აფასებენ ჰაჰაჰ )) მაგარი უაზრობაა ფუუh . წავშლი ფოტოებს ამ იდიოტურ ჩატში ჩემი მტერი რაა ... : D
22..septembril 1944 langes punaarmee kätte Tallinn.Ees ootasid lahingud saartel, Kuremaal.Eest oli taas okupeeritud..Meie pögenemise tee vabadusse oli äa lõtgatud.Siit, Kose-Risti kandist algas meie hirmusegane tagastee kodu pooleTeel oma kodutalu taheti vankri eest jõuga võtta ära hobune Mann.Appi tuli jäjllegi Eesti Laskurkorpuse mees..Houne jäi alles.Tädi Vaike jalgratas aga saigi sõjasaagiks kellelegi võija armee sõdurile.Ja jälle põlengukuma läänetaevas.Kui mitmes?Teede ääres tapetud saksa,punaarmee ja sin-mus-valge varruaembleeiga eesti sõdurid.Eritti palju oli lagenuid Porkuni lähstel .Ollme olnud pagenduses umbes kümme päeva.Tagasi Arukülla jõudsime kas 29.või 30.septembil 1944.kus meid võtsid vastu elusa ja tervana vanaisa ning tädi Leene.Veidi varem,24 septembril oli Eestti-Läti piirile jõudnud autokolonn,kuhu kuulus ka A.Reane oma meestega.Isa lahingukaaslased olid lahkumas oma kodumaalt.Suurem osa nendest meestest ei näinud Eestit enam kunagii või nägid Eestimaad alles mitmekümne aasta pärast.Paljud langesid kaugel kodumaast hilisemates võitlustes saksa poole peal.