Дневники
22.juulil anti käsk valmistuda taandumiseks paremini kindlustatut Tunnenbergi liinile Sinimägedes.24. ja 25.juulil Narva all toimunu oli asjaosaliste sõnul kohutav.Rindel kujunenud olukord näis olevat ja oligi lootusetu.Üle Narva jõe Eesti poole tulevatele vasatele anti tuld kõikdest torudest.Kuid venelased tulid ja tuiid.Ees seisis taandumine ja meeleheitlik vastupanu Sinimägedes,kus toimusid II Maalimasõja verisemaid lahguid Eestimaa pinnal.Rudolf Bruusi ja Harri Renti sõnade kohaselt 7.septembril 1998 juhtis 46.rügementi Sinimägedes Alfons Rebane..Ime küll,kuid 9.augustil 1944 venelaste pealetung Sinimägedes peatati.Silmapaistvate lahingulste teenete eest Sinimägedes autasustati major Paul Maitlat Rüütliristiga.Teenete eest Auvre lahngu juhtimisel autasustati kolonelleinat Harald Riipalut samuti Rüütliristiga.Ollakse arvamusel,et Narva all ledsid haua ühetestkümne vene diviisi võitlejad.
Колко струва колието на Деси?
Публикувано на
22.02.2019 в България
“Понеже тези дни от ГЕРБ са се загрижили извънредно за заплатите на
народните представители от БСП, аз бих искал да обърна внимание на
този интересен аксесоар, който г-жа Атанасова разхожда из
българския парламент. За неизкушените това е колие Алхамбра от една
от най-реномираните бижутерски къщи Van Cleef & Arpels. Продажната
му цена е около 10 000 долара! Без ДДС! С други думи – това е бижу,
което не е по джоба за огромното мнозинство от хората дори и в
най-богатите страни. И определено не е нещо, което човек може да си
позволи само със заплата на български народен представител?!
П.П. Извън принципните въпроси по-горе, все пак не е удачно такова колие да се носи със сако със затворена яка – въпрос на вкус”, коментира експертът Иван Кръстев. 19MIN.BG
Olukord Narva all muutus aga aina tõsesemaks.1944.aasta juulis viisid sakslased sealt ära enam kui viis diviisi.Vaenlase arvuline ülekaal Narva rindel oli peaaegu kümne kordune.''Narvast põhja pool ootas lahingukäsku venelste 2.löögiamee käsutuses olnud 75 000 meest,Auvere all 8..armee koosseisus 13 000 meest.Suurtükke oli punaarmeel kaheka korda,tanke kolm korda rohkem.Sakslastel oli Narva all 546 vene lennukile vastu panna vaid 49 lennukit.''Narva rindejoone kaitseks oli lialt vähe.Valmistuti taanduma hästi kindustatud Tannenbergi liinle.Kas eesti sõamehed aiinpool Narva jõge teadsid,mis neid ees ootab?Usun,er täit ülevaadet rindel toiuvast neil ei olnud,olnuks nende otsus jäänud endiseks.Vastu seista.Sest selja taga oli oma kodu.Taganeda ei olnud enam kuhugi..Nii nagu 1918.aastal.
VIII kompanii ülemaks oli Tartumaal Konguta vallas 1.detsemril 1915 sündnud leitnant Edgar Vaikma,kes hiljem asendas Rudolf-Alfred Bruusi pataljoniülema kohal.Kapten Rein Helme ja kolonelleitnant R.A Bruusi sõnade kohaselt elab E.Vaikma praegu Viljamdis Kirs tänavas.Saa kompanii III jalavväerühma ülemaks oli hiljem 9.jaanuar 1924 Paldiskis sündinud Harri Rent,kes praegu jätkab teenistut Kaitse Peastaabis.Ollakse arvamusel,et suurem osa sellest saksa väekoondiset läbi käinud eesti meestest ei asutunud sinna vabatahiikult.Mille kaudseks kinnituseks võiks ju olla seegi diviisi,mille ülemaks oli austerlasest kindral Franz Augsberger,iseseivus oli ikkagi formaalne.Diviis sai lahngutes osaleda vaid kootöös väegrupi''Nord'' teiste üksutega.Kartsid sakalased luua eesti meestest rakerelvade ja muu vajalikuga varutatud fofmeeringut,kes oleks suuteline lahngutes iseseivalt tome tulema?Tõenäolselt.Vaatamata sellele haaata kinni võimalusest sõidida 1940.aastal kodumaa okupeernud ning siin metsikusi toime pannnud terrorrigi vastu.Usun,et mehed ei saanud seda teha ainuüksi sunniviisliselt.Endiselt kanti südames salasoovi;taas luua Eesti Diviisi alusel oma Eeti armee.
Väga hässti mäletas isa ja tuletas sageli meellde oma pataljoni ülemat 17.1898 Valgamaal Sangastes sündunud major Friedrich Kurge,kesmäärti kapten W.Mütheli asemele.F:.Kure adjutantideks olid saksalne Frirdrich Weber, kellest hiljaem sai A.Rebase adjutant ja eestlane Olaf Tammark.Juulis 1941.määrati F,Kurg Tartu linna komandiks ja metsavendade üldjuhiks vabastatud Eesti aladel.F.Kurg langes metsavendade salgajuhuna Eesti pinnal NKVD haarangul oma kodutalu juures Sangastes 31.juulil 1945 kirjanik Uno Laht'i poolt juhitud NKVD haaragul ( andmed pärinevad 8.septembrisi 1998 kolonelleitnant Harri Rendilt ja raamatust ''Eesti diviisi strukuur ja ohvitseride koosseis II maailmasõjas'').II pataljoni koosseisu kuulus kokku 10 kompaniid ( 5.-15.komapanid).VIII raskekuupilduja kompanii ülemaks oli kuni haavatasaamiseni 4.märtil 1944 ( koos R::A:Bruusiga) kspten Johannes Volmer ja alates 4.märtsist 1944 leitnant Helmut Rõõmussaar,kes suri Kanadas 1992.aastsl.Kahjuks ei ole mul õnnetunud välja elgitada,missuguses rühma isa teenis,kes oli tema rühmaülem,kes olid tema rühmakaalased.Ka ei ole mul teada,kellel neist õnnesus lahingui ellu jääda,kes jõudis ära oodata Eesti taasisesisvumise.
29.veebruaril 1944 langes Riigikülas 21.aprillil 1908 sündinud 46.rügrmendi II pataljone ülem kapten Udo Parret,keda asendas kuni haavatsaamiseni 4..maril 1944 Venemaal Berdjanikis 1.veebruaril 1916 sündnd kapten Rudolf-Alfred Bruus,kes elab praegu Tallinnas Põhjsa linnaosas.R.-A. Bruus oli mees,kes oma võitljatga likvideeris venalaste sillapea Riigiküla juures.On väga tõenäoline,et isa sai II pataljonis teenida koos R:-A.Bruusiga vaid kolm päeva.Pärast haavatasaamist asendati kapen R.-A.Bruus sakalsest SS-kapten Werner Mütheliga,kes teenis selllel ametikohal lüikest aega,sest ''ta ei olevat pataljoni juhtimisega hakkama saanud''.
Samal ajal kui Saka sõjaväemundris salasooviks ol eesti väeükuste loomine ja Eesti ieseivuse taastamine,said Sakalsed 1944.aasta aprillis kätte Eesti SS -Brgadenfüüer Franz Augberger ,paikne 22.veebrurarit 1944 alates täies kooseisus Narva rindelõigus.F.Augsbergeri käsundusohvitserideks olid isa teenimise ajal selles väekoondises eetlased nooremleitnant Harri Ring nng nooremletnantdid Evald Sumer ja Ernst Baumann.1944.aasta suvel loodi lisaks 45.ja 46.rügrmendile 47.rügement,kus 2.pataljoni ülemaks oii tollajal ei keegi muu,ui legedaarne major Alfons Rebane,kes tõsi küll 1944.aasta juunis määrati tügemendiülemaks.Tegelikult sai temat ikkagi 47.rügemendi II pataljoni ülem.Hilsem tammeletega Rüütliristi kavaler ,kes veritses lahingutea Narva all toetas oma meestega ka 46.rügemendi tegevust.Juuli lõpus ,siis kui venelased suurpealetungile asusid,teenis 20.diviisis 15 000 meest.Isa teenimse ajal 46.rügemendis oli eelle ülemaks 12.aprillil 1897 Kuressares sündnud kolonel Juhan Tuuling,kes teenis sellel ametikohal kuni 26..agustini 1944,mil ta viidi üle korpuse staapi.Samal kuupeval määrati 46.rügemendi ülemaks 24.juunil 1908 Valgas südinud major Alfos Rebane.Narva rndel ppikanes 46.rügement Riigiküla piirkonnast kuni Soome laheni.Kolone. J.Tuuling suri 23.oktooril 1946.Kopehagenis südamerabanusse.
Ees seisid mitte üknes Saksamaa ja Venemaa,vaid ka kogu Euroopa ja meie väikese riiigi jaoks saatuslikud lahingud Eestiaa pinnal.Kas sai eesti mees oma vabaduse ja kodu kaiisel ükskõikseks jääda?Oli neid,,kes nägid Eetit Nõuogude Liitu kuuluvana.Eestalste enamuse sooviks oli ags iseseivsva Eesti Vabariigi taastamine.Ei ole kahtlust selles,et 1944.aasta suvel peeti Narva rindel maha Eesti teine vabadussõda.Vabadusvõitulst toetamas taanlased,norralaed,rootslased,holladlased,belglaed,sakslased.6..veebruaril 1944 vii Eesti Omavalitsuse sundmobiisstioon Saksa sõjaväkke ka meie perekonnpea.Millegipärat usun,et kui isa suutis ennest punaarmee moblisatsiooni varjata ,suutnuks seda ka saslaste puhul.Et Eestil oma relvajõud puudusid,siis nägi tõenäoleselt ka tema paljude seas idast lähenevale surmale vastupanu ostamiesks aisa võimalusena ühist rinnet rinnet sakslaste ja vabatahtlikega teiset lääneriikidest.Pärast isa mobiliseerimist kolisime koos ema ja õega Kärust Arukülla vanaisa juurde ,kuhu vanaisa oli sõja jalust koonadanud ka teisi lapsi ja lapselapsi."28.veebruarll 1944 jõudisid Jõhvi lahingu karastuud Alfons Rebase patajoni mehed,kellest loodeti formeerida lahingute käigus eesti rügement.Toila metsalaagrisse aabusid peale A.Rebase ka major Georg-Aleksaneder Soodeni ja .H.Ellrami pataljonid..Minu isal tuli Saksa sõjaväes teenida alates 1..märtsist kuni 30.septembririi 1944.Enne rndele saatmist oli ta Harjumaal Raasiku mõias allohviterride koolis väljaõppel.20.Eesti vabatahtlike SS-diviisi 46.rügemendi 2 pataljoni VIII rakekuuliplduja kompanii koosseisu viidi isa üle 26.aprillil 1944.
Mõlema sõdiva riigi armee isikkoosseis vajas pdevat täendamist.1944.aasta alguses andis saksa väejuhatus väegrupi ''Nord''käsutusse mitmeid lisaväeükususi.Teiste seas III germaani SS soomuskorpuse koos divsiisi ''Nordland''.Hitler asendas ''Nordi''ülemkuhataja Kühclerii kindral Modeliga.Seejärel kindralte Lindemamanni Schönreri,Steineri,Graselga.Rinde peatamine Narva jõlel tähendas sakslastele ülimalt palju..Veelgi enam oli sellel kaalu meie rahva edasise saatuse kujunemsel.