Blog

 Подчиняясь всем правилам - лишаешь себя многих удовольствий!!!

• Va te faire foutre tout! ;)'

Head Jõulud ja Head Uud aastad.

MIDA TEEKSID KUI :

» Teeksin enesetapu :
» Elaksin su naabruses :
» Hakkaksin suitsetama :
» Varastaksin midagi :
» Satuksin haiglasse :
» Põgeneksin kodust :
» Lõiguksin ennast :

On võimatu öelda, kuidas see idee kõigepealt mulle pähe tuli; aga kord eostunud, kummitas see mind päeval ja ööl. Mingit eesmärki polnud. Mingit viha polnud. Ma armastasin Geiri. Ta polnud mulle kunagi halba teinud. Ta polnud mind kunagi solvanud. Tema kulda ma ei ihaldanud. Ma arvan, et see oli ta silm! Jah, see see oli! Üks tema silmadest meenutas raisakotka oma--pooleldi pruun, pooleldi sinine. Iga kord, kui selle pilk mulle langes, tardus mu veri; ja nii, jupikaupa--vähehaaval--otsustasin ma temalt elu võtta ja niiviisi end sellest silmast igaveseks vabastada.

Kas mäletad, mu arm, veel seda paha saatust
sel kaunil suvehommikul;
üks raibe, haisev, jälk, meil’ pakkus õudset vaatust
jalgraja järsul käänakul.

Ta jalgu õhku a’as kui ropp ja kiimal naine,
ta’st välja imbus kihvtisid;
ja tsüünilikult kõht end avas -- haisev aine,
täis pööritavaid aurusid.

Ja raipe toredust kui imet vaatles taevas,
kui lille, mis on puhkemas;
nii vänge oli hais, et Sina suures vaevas
ju olid ära nõtkemas.

Parv musti sitikaid, kel mädal kõhul pidu,
teeb vängeid, õõnsaid suminaid,
kui veniv vedelik hulk röövikute ridu
vaob mööda liharäbalaid.

Ja kõik see kihab, keeb kui…

sahtlit koristades leidsin mingi käsikirja aastast 2008, mingi sellise hulluse olin kirjutanud, vist Sannsvarti laulusõnadeks.

Raevukaaren


must kaaren lendab aknale,
hääletult on varjudes
tardub udus paigale
jäises purpurvalguses

hullununa, üksikuna
leban põrgu alguses:
hingetult ma taipan juba
pääsu pole piinast sest:

Raevukaaren, kohtumõistja
saabus võikalt vaikides
pole enam ühtki päästjat
sellest õudsest needusest

sosin õrn mu kõrvu jõuab,
kuskilt suurest kaugusest:
"Saatan sult su hinge nõuab,
oled üks ta teenritest."

kahvatus kuuvalguses
ma kirstust tõusen ulgudes
küünlavalgel lehka haistan
jõledaimat kõigist sest:

Raevukaaren, kohtumõistja
saabus võikalt vaikides
pole enam ühtki päästjat
sellest õudsest needusest

surmahingus hingemattev,
katkulaadne udupilv
peagi kõiki seinu kattev
kooljalõhnas hirmus ilg

hommik eal ei enam koida,
selles olen veendunud
leegitsedes väävel loidab,
sellesse ma neeldunud

Raevukaaren, kohtumõistja
saabus võikalt vaikides
pole enam ühtki päästjat
sellest õudsest needusest

----
(c) mallardo millalgi suvi 2008

Leidsin mingi sihukese tekst faili, kuhu kunagi oma hullusi kirja panin. Aastast 2006, teod ulatuvad tagasi kohati aastani 2000. Sisaldab muidugi vaid murdosa kõigist veidrustest.



koolis kolmandalt korruselt mööda vihmaveetoru alla
mööda vihmaveetoru ja maandustraati üles, viimast korduvalt, ja ka alla mööda maandustraati.

teiselt korruselt alla hüppamine

püssirohu põletamine käe peal

süstlanõel käest läbi

haaknõel käest läbi, samuti s6rmede vahelisest nahast

haaknõel kõrvast läbi

ziletiga käe peale kirjutamine pluss niisama igasugu lõiked vaibanugadega ja taneli noaga ja enda noaga ja kõige teravaga mis kätte on juhtunud sh skalpellid ja süstlad

väävelhappe tilgutamine skalpellihaava peale

peaga vastu riietumiskabiini jooksmine rannas

igale poole, sh lipuvarraste, puude, vihmaveetorude otsa, samuti igale poole katustele,…

Ja nii ongi.
EI vaidle raisk.
:*