rainer's blog

Võõra mehe sulgedega ennast sa ei ehtind
Olid justkui tavaline, õitsemiseks arg
Sinu jaoks ei olnud olu, ainult Elu kehtis
Sidunuks su enda külge, kuid see olnuks karm

Vist ei teatud ühtki sinu hingesisest soppi
Sinna oleks olnud vaja leida mõni tee
Olid loodud vabaduseks- kes end sinna toppis,
ahistas su indiviidsust, kiindus, tahaks veel

Möödakäijaid täheldasid, nägid nende selga
Tulemine toimus korraks, minemine jäi
Mina mäletan su nägu, inimest, kes pelgas
arusaama, et on Ingel. Minule nii näis.

Kui oled mu kõrval
ma naeratan.
kui oled must eemal
ma kurvastan.

kui vaatad mind
ma punastan.
Kui ei pane tähele
ma nutan.

Oled mu silmarõõm,
kui tuled.
Oled mu pisar,
kui lahkud.

Tahaks kellegi kaissu,
et igas hetkes oleks uus tunne.