Mänd praksateleb külma käes,
kuusk naksub,unes väriseb...
Õhk kristallisid piserdab,
koit idas veripunane...
Lehk põhjast-tuleleil on see!
Loom koiduvalgel,kisendab!
Hunt,põder,metskits ägavad
ja päiksetõusu ootavad.
Kord-korralt külm,ta plaksatab,
mets härmatises surnuvaik...
Koit idas veripunane...
*THUMBS UP* :-) *ROSE* *GIVE_HEART* *BYE*
See luuletus on vanast Eesti ajast. Mulle vanu luuletusi meeldib lugeda ja ka päevikusse lisada. Pehmeid unenägusid,Urvekene!