Дневник пользователя jansa
Lill rohus närtsib ära , aga mitte armastus . Sina kadund minu silmist , aga mitte südamest.
Käepigistus on sõpruse avaldus , tihti ka esimene samm armastuse poole.
Armastus on hällilaul , uinutab sind magama , kui sa uinud , vaikib ta , ärkad , oled üksinda.
Kahju on mõelda sellele , keda oled armastanud ja tead et see enam ei kordu iialgi.
Armastus nooruses on magus ja puhas. Õitseb kui ki lilleke luhas. Jõuab vanadus ja külmaks läheb rind ei keegi enam armasta sind.
Ma soovin , et su elu võiks olla õnnelik , et sulle muret , valu ei tooks iial armastus.
Armukadedus tuleb armastusest , nagu tuhk tulest ja seda olematuks teha on võimatu.
Inimest , keda oled kord armastanud võid põlata ja vihata , kuid unustada ei iialgi.