Дневник пользователя erika20
Lumi ootas, et saaks suusarajaks,
tulla talve tulemise ajaks.
Maagi tahtis, et ta sajaks maha,
lumehangeks koduaia taha.
Liugles lumepilv ja alla vahtis,
lumesadu alustada tahtis.
Aga järvel polnud jäätund pale,
lumesadu sinna oleks vale.
Külmataadil oli rakkes regi,
kodust välja kiire sõidu tegi,
Vihmapiisk ta kätte helbeks jahtus,
pilvesülest oma teele lahkus.
Maa peal nähti sinitaeva kadu,
algas imeline lumesadu.
Valgusega silmad veel ei harju,
mets end peitis lumevaiba varju.
Laps nüüd seda koduaknast nägi,
kui ta ette kerkis kelgumägi.
Pani kaela kähku sooja salli,
tõttas veeretama lumepalli.
Tuul veel lumetünne tühjaks kallas,
palju rahvast suusaradu tallas.
Kõikjalt vastu naeris lumevalgus.
On ju kaunis vastlapäeva algus!
MIDAGI POLE VEEL MÖÖDAS ..
ja valu läks üle,
nüüd ta siis ongi
juba teil süles.
Poisipõnn nöpsnina,
varbad kui herned.
Soovime sulle, et oleksid terve.
Emmele-issile õnne
ja uusi väikeseid põnne!
Kui mehel on naine, siis on mees tuhvli all. Kui mehel on auto, siis on ta kapoti all. Kui mehel on raha, siis on mees luubi all. Kui mehel on firma, siis on mees katuse all. Kui mehel on võim, siis on mees kriitika all. Kui mehel pole naist, autot, raha, firmat ega võimu, siis on mees naeru all. Kui mees on naeru all, siis on mees peagi auru all. Kui mees on pidevalt auru all, siis on mees lõpuks paadi all ja saab ometi kord elada muretult nagu linnuke oksa peal.....
Täna siis juba üle aasta koos olnud..
lapse saamine on maailmas üks parimaid asju ..see on selline tunne mida seletada ei oska ,,
lähedase inimese kaotus on üks raskemaisd asju mis inimene peab läbi elama eriti siis kui ta on sulle väga südame lähedane ...
Sõprus ei küsi:”Palju sa kaalud?
Oled veevalaja, kalad või kaalud?”
Sõber ei küsi:”Kus olid nii kaua?”
Kui tuleb sõber, katad vaikselt laua.
Sõber ei küsi:”Oled kaugel või ligi?”
Sõber teab niigi, kui pidid-siis pidid.
Sõprus ei küsi:”Kas oled mu sõber?”
Ta tuleb sul karguks, kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi:”Kas olen sul ainus?”
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem-
Ta on nagu hea vein, mida vanem seda parem!
Arm on üürike, sõprus püsiv.
Mina ta vanust iial ei küsi!
Kõik, mida nägin, nüüd kustuma peab.
Seda mida kuulsin, ei kuulda ole eal.
Kogu ängistus sind põhja ainult veab,
ning rabeleda välja ei saa enam seal.
Ma just kui ahelais mis pigistavad käsi,
Miks auklik elutee ainult mind nii räsib.
Mul koorem õlgadel, ma olen väsind.
Kuid siiski edasi rühikima end käsin.
Ja sügavikust ei paista abistavad kätt,
ei paku keegi mulle juua eluvett.
Kõik kohtlevad mind nagu oleks ma pätt,
või kogemata lõksu sattund verine rott.
Kuid kusagilt kaugusest on tunda elulõhnu,
see aina tugemamaks muutub ikka ajapikku.
Nüüd tean, et ma pole üksi,
Mu teekond lõppeb siin, teine teiselpool uksi.