Дневник пользователя aleks30

1.Kkui valad pisaraid,et oled päikeseta,siis jäid ka tähtedeta! R.Tagore.
2.Miks lüüa aega surnuks,kui on võimalik seda kasutada? Pratsuse vanasõna
3.Ööpimedus on kott,mis rebeneb koidikul! R.Tagore
4.Ainult võõraste silmadega on võimalik näha oma puudusi! Hiina vanasõna
5.Olukorrad ei loo inimesi,vaid inimesed loovad olukordi! B.Disaraeli
6.Heategu ei jää kunagi karistamata! G.Vidal
7.Kui väline ilu lahkub,tuleks teha nii,et ta läheks sissepole! K.Hepbum
8.Üksindus on vaimule see mis dieet kehale! L. de Vauvenargues
9.Haigus on looduse ravivahend,mis tuleb appi organismi
häirete korral! A.Schoperhauer
10.Andestus on tegude ja vabaduse võti! H. Arendt
11.Iga päev on lehekülg sinu eluloos! Araabia vanasõna

1.Tao rauda,kui raud kuum on!
2.Tuuluta siis,kui tuul käib;pane tütar siis mehele, kui miis võtab!


Tahtmine ja saamine.
1.Kes tahab see saab!
2.Tahtmine on parem kui saamine!
3.Tahtmine on õige,saamine vaene!
4.Tahtmine on taevariik!
5.Inimese tahtmine on tema taevariik!
6,Oma tahtmine on taevariik!
7.Tahtmine on taevariik,saamine saunanurk!

Kes liiga paljut (head) läheb saama,kaotab endisegi (saab kahju,
ei saa midagi)
1.Lähed kuube otsima kautad vammusedki ära!
2.Sukkrut tahad pipart saad!
3.Mine kahe tooli peale istuma,istud toolida vahele!
4.Lähed vorsti lõikama anndad sinki juurde!
5.Lähed kahte jänest püüdma,ei saa ühtegi kätte!

1.Igal asjal oma aeg!
2.Igal asjal on oma aeg!
3.Kõik oma aega ajab!
4.Iga töö ajab oma aja taga!
5.Iga töö nõuab oma aega!
6.Iga töö tahab omal ajal tegemist!
7.Iga aeg küsib oma tööd-tegu:kes talvel teeb,
see suvel ees leiab;kes suvel teeb,see
talvel ees leiab!
8.Igal päeval oma töö!
9.Iga päev toob ise tööd!
10.Tee kõik omal ajal!

Miski ei tee inimest kiiremini vanaks kui alaline mõte sellele,
et ta vananeb! G.C.Lichtenberg
Neljakümnes eluaasta on nooruse vanadus,viiekümnes aga
vanaduse noorus! V.Hugo
Mis on vajalik kahekümneaastasele,et olla õnnelik?
lootusekiir.Neljakümneaastastele? Kuulsusekiir.
Kuuekümneaastastele? Päikesekiir. Tundmatu
Võib olla rahu ilma rõõmuta ja rõõm ilma rahuta,
kuid mõlemad koos moodustavad õnne! J.Buchman
Õnne saladus seisneb võimes välja minna oma mina ringist! G.W.F.Hegal
Väljakannatamatu on õnn,mida pead nautima üksinda! A.Gide

180 pKr-sureb Rooma keiser Marcus Aurelius.
284-305- Diocletianus jagab riigi ja määrab kaasvalitsejad.
330 - Constatinus viib pealinna üle Byzantioni/ Konstatinopolisse.
395 - Rooma riik jagatakse kaheks-Lääne-Rooma ( pealinn Rooma) ja Ida-Rooma riigiks ( pealinn
konstatinopol).
410-lääegoogid rüüstavad Rooma.
455-vandaalide rüüsteretk.
476- germaanide väejuht Odoker kukutab viimase keisri Romulus Augustuse.
494- frankide kuningas Chodovach I vallutab roomlastelt viimse Gallia ala.
507- frangid löövad Gallias läänegoogte.
568-langobarid tungivad itaalass.
Teise sajandi jooksul pKr korrealagedus Rooma riigis üha süvenes.Marcus Aurelius ( valitses 161-180)
pidi tõrjuma germaani hõimude rünnakuid põhjast ja parialaste rünnakuid idast.Pärast tema poja ja
pärija Commeduse suma aastal 192 suurenesid segadused riigis veelgi.Umbes sada aastat võitlesid
rivaalitsevad pretendendid keisri tiitli pärast.suurem osa…

Külad ja linnad:
Nii nagu jahil käidi rühmiti asustasid Euroopa varasema perioodi inimesed maaharimist alustades rühmiti
ka oma püsielukohad.Arvatavasti oli igal perel oma maja,mis oli ehitatud puidust,kividest,vitspunutisel
krohvisegust (põimitud okasraod llidetakse saviga) või savitellistest --sõltuvalt sellest,milline materjal
oli käepärast.Suuremad tööd nagu viljalõikus või külvamine tehti alati üheskoos.Samuti hoiti kokku ohu
ajal.

APENNIINI KARIHIIR
Tunnused.Väliselt mets-karihiirest eristamatu,kuid tavaliselt veidi väiksem ja lamedama koljuga.Ülemiste lõikehammaste körpude vahel ümarad sälgud ( mets--karihiirel V- kujulised).Ökoloogilises mõttes on mets--karihiir peaaegu identne,kuid karüotüübi analüüsude ning alalõua ja kolju mõõtmete alusel peetakse omaette liigiks.Teadaolevalt ei ehita urge.
Elupaik.Mets--karihiire levialaga kattuvatel aladel mägedes üle 1160 m kõrgusel,ent ka madalamal ( 300-- 1000 m),kus ta näib asendavat mets--karihiirt.Hrl.eelistab niiskeid elupaiku.
Sigimine.Sigimisperiood algab mais.
Mõõtmed.Tüvepikkus 68--78 mm,sabapikkus 33-45 mm,tagakäpapikkus 11.0- 12,5 mm.Kondülobasaal-
pikkus 17,7- 19,2 m.Kehakaal 6,5-10 g.Hambavalem:3/1,1/1,3/1,3/3=32.
METS--KARIHIIR
Tunnused.Karvkate seljal tumepruun kuni peasegu must,külgedel heledam pruun,kõhul hallikasvage.
Kõrvalestade tipus ja sabaotsal hõredad valged täpid.Hambatipud punakaspruunid.Poegade saba kaetud
lühikese harjasja karvaga,sabaotsas selgelt eristuv karavpintsel.Vanematel( 8 kuustel) loomadel saba'
karvad kaovad ning…

1.Armastus on väga ilus ja hea tunne!
2.Armastus on ravim mis ravib!
3.Armastus on tugevam kui kalju!
4.armastus vallutab täielikult!
5.armastusel on tervendav jõud!
6.armastus ei tunne piire!
7.armastus on ka kaugelt tuntav sadade kilomeetrite kauguselt!
8.armastus ei kustu,ta põleb suure leegiga!
9.armastus on kui puu,mida tuleb kasta,et ta ära ei kuivaks!
10.Armastus on kui kõige ilusam valge roos!

- 1300 Argonautide meteretk
--------------------------------
Kreeka müütilised kangelased argonaudid suunduvad Iasoni juhtimisel Aia-nimelisele päikesemaale,et
tuua ealt ära kuldse oina ihukate - kuldkiirelt särav villak.Aia asub surmakaares,,surmakaar on lääne
põhjakaar.Aia-maal satuvad argonaudid võimuka valistaja Aietese palge ette.Emake maa on kreeklastel
Ge ehk Gaia,Ge,gaiaja NB!aia aga väljendavad vanakreeka maad kõigis neis tähendusvarjundeis kui
meilegi.Aia asukad kujutasid endast maarahvast ning Aites polnud keegi muu kui maavanem?Aites oli
teatavasi päikesejumala Hellose poeg) poeg kandis peas neljanurgelist kuldst kübarat,mis säras mere-
lainest tõusva päikesena (Arg 3,1228-1230).Meenutades kohaliku Päevapoja kolmharulist kübarat,mis
paistnud kui see päike pealt metsa,tulebtähendada,et nii kolme kui ka neljaharulisus kuulub alates
pronksiajast päikesesümboolikasse.Päikesepoeg Aietes kandis oma kuldset kübarat sama väärikusega
kui päikesejumal Amon…

1. Siis on kõik lõppend,kui kaks kätt risti rinna peal.
2.Küll siis aga puhata kui kuue vahel ollakse.
3.Surm lepitab kõik.
4.Surm kustutab kõik võlad.
5.Söö seni kui omad silmad lahti on.
INIMESE IGA,SELLE KESTUS,TAGASIPÖÖRDUMATUS,SÕLMPUNTIID,ETAPID JNE.
1.Vanast ei saa enam noort,aga noorest küll vana.
2.Vanadus tuleb iseenesest.
3.Vana inimene läheb iga päevaga surma poole,noor aga pulma poole.
4.Jämedat puud on raske pinutada.
5.Ei vana vits enam kõlba väädiks.
6.Kes nooruses hooletu,see vanaduses õnnetu.