Дневник пользователя janzuke

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi- me seda ei näe.
iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.

See, mis Sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.

Rõõm- mida Sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.

Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.

Kuidas muidu , meie lühikeste päevade arv,
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu, üksainus silmapilk,
võib kivi paigalt veeretada.

See, kellele on vähe antud -
KANNAB SEDA OMA SÜDAME KOHAL.
See, kellele on palju antud -
PILLAB KÕIK KÄEST MAHA.

KÕIGI TEEDE PIKKUS AJAS
ON VÕRDNE

Ole nii kallis ja kirjuta kommentaar milline on mälestus Sinust ja Minust. Isegi siis kui suhtleme vähe. Olgu see siis hea või halb...Ükskõik mida tahad...., mida hing ihkab :)