Дневник пользователя ty0007

Frederik on suur ja paks,
täpselt nagu vana saks.
Ta ainult ringi käib ja
lutsib inimese päid.
Tal karv on pikk ja
loll on pea,
kuid meel tal alati on hea.
Kuid öösiti ta meil ei maga,
vaid lolle vaine taga ajab ja
välja näeb ta nagu nagu koll,
sest ta on ju niivõrd loll.
Kui Frederik kord mängis lolli,
ja ma talle andsin molli,
siis ta kohe jooksu pani ja nurga
tagant aina vahib.
Kuid siis ta tagasi kõik tegi ja
minu pükstele ta häda tegi.

Ise mõeldud xD varsti postitan veel midagi xDD

"Hirm teeb inimese rumalaks."

"Piisab sellest, mida anname ja saame."
"Me pole pitsitanud rõõmu viimseni, et väänata välja temast valu viina."
"See armastus sinu ja minu vahel on lihtne nagu laul."
"Aga see on süda, mu armsaim. Kus on ta kaldad ja põhi?"
"Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks läbipaistvaks pisaraiks, peegeldades oma sisimat
saladustilma ühegi sõnata."
"Ma suren suudeldes su jahtunud huuli."
"...et meie suudlus igavesti elaks."
"Jumal on surnud. Inimesed on ta tapnud."
"Armastus on kõiges, kõikjal, kõik."
"Ei armastust võtta saa muu, kui must muld."
"Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik."
"Ma elan…