Дневник пользователя -LUPITA--
igal aastal ootame jõuluteks oma lähedasi koju.kes kaugel ja ei saa tulle on ikka südames meiega,
kaunist jõuluaega kõigile!
jäädes üksi tulevad algul ikka pähe mõtted.lapsed oma teed läinud,kõigil oma pere,on jäänud vaid oodata millal nad tulevad ja kui see vahemaa on pikk,seda harvem nad tulevad.siis mõtlen,et milleks üldse veel eksisteerida,mõtetu elu.kellel mind üldse vaja on.
viskan parem need tobedused peast välja,sest nad ikkagi vajavad ka mind.
kevadest sai suvi ja ongi jälle sügis oma ilusate värvidega,pikad pimedad õhtud,soovin mõnusat sügist sõpradele
nägin juba esimest kuldnokka,ju on ikka kevad kohale jõudnud.
linnulaul ,esimesed kevadlilled,vulisevad veed.
see kõik näitab ilusa kevade algust.
lumehelbeke liugleb tasa,aknale tasa,tasa.
kiisuke käpa sirutab,lumehelvest püüda üritab
päevad mööduvad,enne jõule ootame ikka kedagi kaugelt külla.
nii loemegi päevi ,veel 9 päeva,siis 8 päeva jne.
lõpuks tulevad ,kõik õnnelikud kohtumise üle,aga see kõik on vaid mõneks päevaks,
hea seegi,vähemalt on keda oodata jõuluks koju.
kaunist jõuluaega kõigile sõpradele.
kui laiskus sunnib takka,katsu sellest üle saada,sea end vanemate seisukorda,kas sooviksid nende järelt koristada ja kas meeldib segi pööratud tuppa sõbrad kutsuda,millisel arvamusel võivad sõbrad sinust olla.
võib olla see ei huvitagi sind?
täna olen lapsehoidja,nii tore on vahel väkesega tegeleda,
talle ei meledi kärus olla,pidin tuppa tooma,toas saab mängida ja liikuda.
see on mu kõige noorem lapselaps.
mõelda ja unistada,see on meil igaühel peas keerlemas nagu karusell,
mõnikord keerame oma tobetate mõtlemistega end niivõrd üles,et elu tundub okkaline,
teinekord jälle roosiline,elame luksuses,unistuste maailmas.
ootame valget laeva ja printsi kes iial kohale ei jõua.
hea seegi,et on millest unistada.unistagem ikka,sest see annab positiivset energijat!