Дневник пользователя madu123
Paremad neist erutavad ja hoiavad sind terve öö ärkvel.
Mehed on nagu...Tsement
Kõvaksminemine võib teinekord võtta tükk aega.
Mehed on nagu...šokolaad.
magusad, meelitavad ja sihivad eelkõige puusapiirkonda.
Mehed on nagu...Mikserid.
Sul on neid vaja, aga sa ei tea päris täpselt, miks.
Mehed on nagu...Termokotid.
Pane aga õlut täis-ja võid igale poole kaasa võtta.
Mehed on nagu...Koopiamasinad.
Sul on neid vaja ainult paljundamiseks, aga see on ka kõik.
Mehed on nagu...Lokitangid.
Nad on alati kuumad ja alati su juustes.
Mehed on nagu...Kõrged kontsad.
Kui sa nõksu kätte saad, on nende peal lihtne kõndida.
Mehed on nagu...Horoskoobid.
Nad kirjutavad sulle pidevalt ette, mida sa pead tegema ja enamasti nad eksivad.
Mehed on nagu...Muruniidukid.
Sa kas lükkad neid enda…
Olen ilus, tark ja hea.
Selle olen ma ise avastanud.
Võib ju olla, et teised ei tea,
aga endale pole ma valetanud.
Ei ole õige, et ilusal pole
hetkekski koledat nägu
ja, et targad üldse ei tee
ainsatki lollakat tegu
ja, et hea pole ealeski halb.
Ainult, et ilus põlgab
olnud koledat nägu.
Ja tark ei karda
tehtud lollakat tegu.
Ja hea teab, mis on hea teistele.
Lihtsalt peab julgema
laulda ka endale oodi,
et eneseusus nii elada
pisutki paremat moodi.
Jah- olen ilus, tark ja hea,
mind ilusaks eluks loodi.
Et anda teistele head,
pean laulma endale oodi...
Kui olin päris väike veel, me külas elas nõid.
Tal maja oli metsa sees, üks tuba majas vaid.
Ei olnud kanajalgu all sel tarel üldsegi.
Nõid ringi käis, ees puhas põll, ja rõõmus alati.
Tal oli taltsas madu-uss, kel rästik nimeks on.
Üks ronk, kes oli süsimust, üks kana ja üks konn.
Ta tuba metsarohte täis, mis rippus parte all.
See oli ainus varandus, mis hinge taga tal.
Tal selged olid linnukeel ja ussisõnad ka.
Kui hunti kohtas metsateel, siis vestles temaga.
Ja kui meil keegi haigeks jäi, ta keetis nõiateed,
mis võttis kurjad haigused ja ema silmaveed.
Kuid nõidki oli surelik, ta suri ammugi.
Mets ümberringi murelik, ei tareasetki.
Kui harva jälle sinna saan, et leida lohutust,
näen - kuuse otsas konutab
üks ronk nii süsimust.
Öelda võib otse ja öelda võib mööda, kuidagimoodi kõike võib öelda. Tõde ja valet, vaikselt ja valju- maailmas öeldakse pagana palju. Ent kõige öelduga maailm ei kaota mõtteid, mis öeldakse ütlemata!
Mees: Hurraa ! Lõpuks ometi !
ei jõudnud ära oodata !
Naine: Äkki lähen ära ?
Mees : Ei , ära isegi mõtle sellele !
Naine: Kas sa armastad mind ?
Mees: Muidugi !
Naine: Kas sa mind kunagi petad ?
Mees: Ei ! Kuidas see sulle üldse pähe tuli ?
Naine: Kas sa suudled mind ?
Mees : Ikka !
Naine: Kas sa peksad mind ?
Mees : Mitte mingil juhul !
Naine : Saan ma sind uskuda ?
AGA ALTPOOLT ÜLESSE LUGEDES ON HUVITAVAM!!!!
Mu tunded on sügaval peidus,
mu mõtteid keegi ei tea.
Mu muresid keegi ei tunne,
mu valusid keegi ei näe.
Mu süda on soojust tulvil,
mu hing on habras kui lill.
Mu kirg on kuum kui tuli,
mu sisse ent keegi ei näe.
Mu tunded on sügaval peidus,
mu mõistus püüab neid
teiste eest varjata.
Petan vaid iseend!!!