Täiskuuööl üksi magada ei saa,
täiskuuööl aknast taeva vaatan ma.
Nii lähedal ja kaugel mul oled samaaegselt.
Päev peitust mängib ööga.
Täiskuuööl jäävad uksed suletuks,
täiskuuööl peidan end ma sootuks.
Ei taha näha tõde, kuis muutub sinu pale,
kuis ohtlikuks sa mulle saad.
Ma tean, et möödub hetk
- kuud poolikuna näen,
saan sinuga taas seigelda.
Ma leian ülesse kõik viimsed tunded
ja kinkida saan sulle need.
Ma tean kui möödub hetk ja näen su silmades,
kõik mida ootasin ma endale
- seda ma ei saa.
Täiskuuööl olema pean üksinda,
täiskuuööl omaette mõtlen ma -
kas suudad näha mind sa?
Kas endiselt mind hoiad?
Kas sulle kuuluda ma saan?

Нравится 15